Teabebaas

– Teave ja näpunäited tänapäevase, ohutu ja energiasäästliku suurköögi rajamiseks.

Rasvane ja määrdunud väljatõmbeõhk tähendab kulusid, puhastamise korral muutub väärtuslikuks ressursiks. Meie visiooniks tänapäevasest suurköögist on senisest märkimisväärselt väiksema energiatarbimisega köök, mis on samal ajal tuleohutum ja pakub töötajatele meeldivat töökeskkonda ning mille häiriv mõju ümbruskonna elanikele on praktiliselt olematu. Lühidalt: köök, mis on ümbritseva keskkonnaga kooskõlas..

Purified air can become a valuable resource.

Ohutuskaart – Ozone (O3)

OTSsafety-datasheet_EN_ET_muudetudLae alla ohutuskaart

Üldandmed/h4>
Toode/materjal Osoon
Molekulvalem O3
Põhiomadused Oksüdeeriv gaas – CAS-nr. 10028-15-6 / EC-nr. 233-069-2
Molekulmass 48,0
Tootmine Koroonalahendus
Kontsentratsioon Kuni 18 massi% hapnikus/hapnikuga rikastatud õhus
Keemispunkt -111,0 °C
Sulamispunkt -192,7 °C
Lahustuvus vees kaalu järgi (20 °C juures) 0,003 g/l (3 ppm)
Auru tihedus 1,6 (1 = õhk)
Süttivus Mittesüttiv/toetab ägedalt põlemist
Välimus ja lõhn Kõigil tööstuses esinevatel kontsentratsioonidel on osoon värvitu. Sellel on terav iseloomulik lõhn, mis tavaliselt kaasneb elektrisädemetega. Üldjuhul hakkab inimese nina seda tundma kontsentratsioonivahemikus 0,02 kuni 0,05 ppm. Andmed tule-, plahvatus- ja muude ohtude kohta Osoon on tugevatoimeline oksüdeeriv aine. Oksüdatsioon osooniga tekitab rohkem soojust ja süttimine toimub madalamal temperatuuril kui hapnikuga oksüdeerimisel. Osooni reageerimisel küllastumata orgaaniliste ühenditega moodustuvad osoniidid, mis on ebapüsivad ja võivad plahvatuslikult laguneda. Osoon on ebastabiilne gaas, mis tavalisel temperatuuril laguneb kaheaatomiliseks hapnikuks. Kõrgel temperatuuril ja teatud katalüsaatorite (nt vesiniku, raua, vase või kroomi) juuresolekul võib lagunemine toimuda plahvatusega. Leekpunkt Ei kohaldata Isesüttimis-temperatuur Ei kohaldata


Andmed reaktsioonivõime kohta

Ebapüsivusele kaasaaitavad tingimused Osoon laguneb tavatingimustes iseeneslikult, nii et tavaliselt esineb seda ainult tootmiskoha vahetus läheduses. Lagunemist kiirendavad kokkupuude tahkete pindadega, kokkupuude kemikaalidega ja soojus.
Kokkusobimatud materjalid Osoon on tugevatoimeline oksüdeerija, mis reageerib kõigi, nii orgaaniliste kui ka anorgaaniliste oksüdeeruvate materjalidega. Mõned reaktsioonisaadused on väga plahvatusohtlikud.
Ohtlikud lagusaadused Puuduvad


Teave terviseohu kohta

Kokkupuute piirnormid Allolevad piirnormid on laialt kasutusel (USA-s, Rootsis, Suurbritannias ja mujal Euroopas): – 8 tundi ööpäevas/5 päeva nädalas (töökeskkonna piirnorm) – 0,1 ppm – 15 minutit (lühiajalise kokkupuute piirnorm) – 0,3 ppm
Osooni toksilisus Osooniga ülemäärase kokkupuute ägedaid ja kroonilisi mõjusid on põhjalikult uuritud. Kokkupuude mitme kümnendiku ppm-i võrra normist suurema osoonisisaldusega on tundlikumatel inimestel mõnikord põhjustanud vaevusi. Need võivad pärast lühiajalist kokkupuudet väljenduda peavaluna, kõri, silmade ja nina limaskestade kuivusena. Siiski ei põhjustanud iga 24 tunni tagant osooniga kokkupuude hingamisteede ärrituse edasist suurenemist. Tegelikkuses vähenes pärast esimest kokkupuudet järgnevate mõju progresseeruvalt, mis lubab oletada taluvuse paranemist aja jooksul. On näidatud, et osooni kahjulik mõju on kõige suurem mitmetunnisel kokkupuutel kontsentratsiooniga üle 2,0 ppm, nagu seda esineb gaasikeskkonnas elektrikeevitusel. Äge mõju avaldub peamiselt kopsudes, kus tekib kopsupais. Keevitajate ägedad nähud taandusid kontsentratsiooni vähendamisel alla 0,2 ppm. Loomkatsete põhjal arvatakse, et kokkupuude 10 kuni 20 ppm sisaldusega kuni ühe tunni jooksul on inimesele surmav, ehkki rohkem kui 100-aastase kommertskasutuse juures pole registreeritud ühtki surmajuhtumit osooniga kokkupuute tõttu. (See pole võrreldav klooriga, mille ohvreid on rahuajal olnud sama palju kui sõjas). Pikaajalise ehk kroonilise mürgisuse seisukohalt on osoon radiomimeetiline tegur, s.t. pikaajaline kokkupuude osooniga mõjub samamoodi kui ülemäärane päikesekiirgus. Kahjustusteks on nahapinna kuivamine ja kudede vananemine kokkupuute tagajärjel. Üldiselt ei peeta osooni isegi oletatavaks inimese kantserogeeniks, ka pole sellel teratogeenseid ega mutageenseid omadusi. Osoonilekke korral:
  1. Ventileerida töötamispiirkonda.
  2. Osoonigeneraator tuleb viivitamatult välja lülitada
  3. Peatada osoneeritud vee vool
  4. Suure osoonisisalduse korral (üle 0,1 ppm) peaks kõik töötajad lahkuma mõjutatud tööalalt kuni see on põhjalikult ventileeritud.
  5. Osoonisisaldusel üle 0,3 ppm või kui töötajad peavad viibima võimaliku osoonisisaldusega ruumides või mahutites, tohivad sellisel alal viibida ainult sobivat hingamisaparaati kandvad isikud. Tuleb järgida kinniste ruumide jaoks ettenähtud ohutusvõtteid.
Gaasilise osooni jääkide kõrvaldamine On hea tava (ja mõnes õigusruumis kohustuslik nõue), et gaasilist osooni ei lasta atmosfääri, vaid see hävitatakse mõne tunnustatud meetodiga (katalüütiliselt, termiliselt või absorptsiooniga).
Gaasilise osooni jääkide kõrvaldamine Tuleb tuvastada kõik osooni potentsiaalsed väljapääsukohad inimestega aladele või välisõhku.
  1. Kõik osooni tavapärased väljalaskekohad inimestega alale või välisõhku tuleks hoida kontrolli all ja hävitada osoon vastavas süsteemis (vt ülal)
  2. Kõik inimestega alad, kus toodetakse või kasutatakse osooni, peaksid olema varustatud tõhusa ventilatsioonisüsteemiga, mille võimsus vastab osooni tekkimise määrale ja muudele riskiteguritele.
  3. Kõik inimestega alad, kus tekib või kasutatakse osooni, peaksid olema varustatud tõhusa ventilatsioonisüsteemiga, mille võimsus vastab osooni tekkimise määrale ja muudele riskiteguritele.
  4. Kui osooni kasutatakse vedelikes, on oluline arvestada sellega, et enamikus tingimustes väljub osoon lahustest. Ettevaatusabinõudeks on: tagamine, et kõik osoneeritud vedelikega nõud oleksid osooni vabanemise vältimiseks õhukindlalt suletud või negatiivse rõhu all. Kõik potentsiaalsed osooni väljapääsuteed tuleks ühendada osooni kõrvaldamise süsteemiga. Osoneeritud vedelike (nt kasutatud loputusvee) kõrvaldamiseks tuleb need lasta suletud torustikuga äravoolu.
Gaasilise osooni jääkide kõrvaldamine
  • Sattumine silma. Kui osoon satub silma, tuleb viivitamatult pesta silmi rohke veega, tõstes aeg-ajalt ülemisi ja alumisi silmalauge. Niipea kui võimalik tuleb pöörduda arsti poole
  • Sissehingamine. Kui inimene hingab sisse suuri osoonikoguseid, tuleb ta kohe viia sooja puhta õhuga alale. Kui hingamine on peatunud, teha kunstlikku hingamist. Kui hingamine on raskendatud, võib vastava koolitusega personal abistada hapniku manustamisel. Kannatanut tuleb hoida soojas ja puhkeasendis. Niipea kui võimalik tuleb pöörduda arsti poole
  • Päästetööd. Kannatanu tuleb viia ohutusse paika. Kui see on tehtud, tuleb teavitada teisi ja käivitada ettenähtud ohuolukorra protseduurid. Õnnetuspiirkonda ei tohi minna üksi või kaitsevahenditeta. Soovitatud ohuolukorra protseduure tuleb järgida kõikjal.
Ozone Tech Systems OTS AB ei vastuta mistahes iseloomuga kahjude ega kahjustuste eest, mis tekivad käesolevas dokumendis kirjutatu või mittekirjutatu kasutamise või osooni kasutamise või käitlemise tulemusel või sellega seoses.

Lõhna vähendamine – vähem häirivaid köögilõhnu

Suurenenud tuleohutuse ja tõhusa energiatagastuse kõrval on lõhnade vähendamine üks peamisi põhjuseid osoonipõhise õhupuhastustehnoloogia rakendamiseks.

  • Pidev ja töökindel osoonipõhine õhupuhastus vähendab köögivingu levikut märkimisväärselt. See omakorda vähendab võimalikku riski saada kaebusi lõhnast häiritud naabritelt.
  • Vajadus lõhna vähendamiseks on eriti suur, kui väljatõmbekanali suue paikneb elumajade lähedal. Sellisel juhul tuleks kaaluda täiendava söefiltri kasutamist.


Linnarajoonides võib väljatõmbeõhu osoonipõhise puhastussüsteemi olemasolust oleneda restoraniäri tegevusloa saamine.

Tuleohutus – ohutumad suurköögid

Suurköökide väljatõmbeõhu osoonipuhastuse otseseks tulemuseks on nii õhu väiksem rasvasisaldus kui ka suurem tuleohutus tänu rasvaladestiste vähenemisele õhu väljatõmbekanalis.

Väljatõmbekanalisse ehitatud kuivpuhastussüsteemi korral vähendate tuleohtu ja peale selle võite väljatõmbekanali projekteerimisel ning paigaldamisel kohalikke tulekaitse-eeskirju järgides kasutada vähemkulukaid materjale. Samal ajal väheneb puhtama õhu tõttu ka vajadus korstna ja kanalite puhastamiseks.

Vähenenud tuleoht tänu osooniga töötlemisele

Tulekahju puhkemiseks on vaja kolme asja: kütust, õhku ja kuumust. Kõik kolm tegurit on olemas õhupuhastis/väljatõmbekanalis, mis on täidetud rasvarohke õhuga nt wok-pannide, fritüüride ja grillimisplaatide kohal. Tuleoht väheneb, kui üks tegur kolmest eemaldada.

Väljatõmbekanalisse juhitud osoon lagundab tõhusalt rasva. See hoiab ära energiarikaste tuleohtlike rasvaladestiste kogunemise ventilatsioonikanalis ja minimeerib tuleohtu.

Kustutussüsteem

Köögi õhupuhastitele saab paigaldada vedela kustutusainega tulekustutussüsteemi, mis kaitseb personali ja vähendab ohtu, et lahtine leek võiks muutuda tulekahjuks.

Regulaarne järelevalve

Väljatõmbekanalisse ehitatud kuivpuhastussüsteemi korral vähendate tuleohtu ja peale selle võite väljatõmbekanali projekteerimisel ning paigaldamisel kohalikke tulekaitse-eeskirju järgides kasutada vähemkulukaid materjale. Samal ajal väheneb puhtama õhu tõttu ka vajadus korstna ja kanalite puhastamiseks.

Väljatõmbekanali kontrollimise ja puhastamise sagedus määratakse konkreetse objekti tingimustest lähtuvalt.

Energiatagastus

Energiatõhusus saavutatakse erinevaid meetmeid kombineerides. Uuringute kohaselt on suurim mõju teguritel, mis mõjutavad ventilatsiooni:

  • Köögitehnika
    • Valige energiasäästlik varustus.
    • Kasutage seadmeid vastavalt kasutusotstarbele.


  • Ventilatsioon


  • Jahutus
    • Energiasäästlikud külmikud, sügavkülmikud jne.
    • Asendage jahutus garbage rooms prügiruumide muude tehnoloogiatega.


  • Hooldus
    • Regulaarne seadmestiku hooldamine tagab selle maksimaalse kasuteguri ja aitab seega vähendada elektritarbimist.


  • Töötajate koolitamine
    • Harige töötajaid! Köögiseadmete kasutamine köögipersonali poolt avaldab energiatarbimisele suurt mõju.


Uuringud näitavad, et suurim säästupotentsiaal on nimetatud valdkondades, kusjuures ülekaalukalt suurim mõju on ventilatsiooniga seotud meetmetel.

Turvalisus ja ohutus

Lisaks eespool nimetatud faktile, et ohutus suureneb, on veel muidki tegureid lisaks osoonile ja sisseseadele, millega tuleb köögikeskkonnas arvestada:


Ohutus ja ettevaatusmeetmed

Osoon on tõhus õhupuhasti, mida tuleb käidelda ettevaatuse ja vastutustundega. Soovitatav on osoonipaigaldised alati varustada rõhulülitite ja osoonianduritega (osooni häireseade/seireseade):

  • Rõhulüliti
    • Kontrollige osonaatori/osoonisüsteemi tööd rõhulülitiga.
    • Kui väljatõmbeventilaator ei tööta (õhuvool/rõhk puudub), lülitab rõhulüliti osoonisüsteemi välja
    • Osonaator ei saa käivituda, kui ventilaator ei tekita õhuvoolu.
    • Teine võimalus on kontrollida osoonisüsteemi tööd ventilatsiooniventilaatori abil.

  • Osooniandur (osooni häireseade/seireseade)


Need ennetavad meetmed aitavad süsteemi rikke korral kaitsta töötajaid osooni kahjuliku mõju eest.

Osooniandurid paigaldatakse eelistatavalt kööki ja lisaks ka kohta, kus paikneb osonaator, juhul kui see ei ole köögis. Eriti oluline on see juhul, kui osooniseadmestik paikneb kohas, kus see ei ole väliste mõjutuse eest kaitstud.

Täpsemalt osoonianduritest ja osooni mõõtmisest

Osooni mõõtmiseks on kahte erinevat tüüpi seadmeid – 5000 eurot või rohkem maksvad UV-fotomeetrid või paarsada kuni 2500 eurot maksev pooljuhttehnoloogia.

Me oleme valinud tooted, mille täpsus-, töökindlus- ning ohutustase on meie hinnangul piisavalt kõrge. Anduri tüübid, mida soovitame toitlustusettevõtetele ja suurköökidele, põhinevad pooljuhttehnoloogial ja on patenteeritud nn GSS-meetodiga. See on äärmiselt usaldusväärne ning ohutu. Seadmetes kasutatav spetsiaalne tehnoloogia muudab anduri väga täpseks, nii et see on paljudel juhtudel võrreldav isegi UV-tehnoloogiaga. Seega saab neid kasutada erinevates rakendustes, kus on vaja ohutut ja usaldusväärset mõõtmist, kuid kus UV-fotomeeter osutub liiga kalliks.

Oluline on teada, millist tehnoloogiat anduri tootja kasutab ja kuidas nende seadmeid kalibreeritakse. Igal anduril peab olema kalibreerimistunnistus, sest igat mõõtevahendit tuleb kontrollida ja kalibreerida erinevalt.

Teiseks oluliseks aspektiks on anduri kvaliteet, ehk see, kui kaua püsivad selle näidud õigetena. Paljud tootjad pakuvad tänapäeval eriti odavaid andureid, mis esmapilgul võivad olla ahvatlevad. Siiski võib tegemist olla ohtliku kokkuhoiuga, sest kunagi ei ole võimalik ette näha, kui kaua anduri element õigeid väärtusi edastab.

Ebatäpse anduriga seotud riskid võivad viia raskete tagajärgedeni, sest anduri põhiülesanne on tagada ohutu ja turvaline töökeskkond. Nõuetele mittevastavast andurist, seda nii tehniliste parameetrite kui ka kvaliteedi poolest, saab teie ohutussüsteemi nõrk lüli.

Kõige olulisemad küsimused, mida iga mõõtevahendite ja andurite tarnija peab suutma tõendada või millele ta peab olema võimeline vastama:

  • Konkreetse seadme individuaalne kalibreerimistõend
  • Tööaeg
  • Võrdlus konkureerivate seadmetega (tavaliselt UV)
  • Kuidas teada, millal tuleks anduri element välja vahetada või uuesti kalibreerida?
  • Kas tegemist on aktiivse või passiivse mõõtmisega? Kuidas on igal mõõtmisel tagatud baasväärtus?
  • Reageerimiskiirus

Müra piirnormid avalikes kohtades

Et tagada töötajatele turvaline ning hea töökeskkond, ei tohiks seadmete müratase suurköökides ja restoranides ületada 50 dB(A).

Meie mõlemad seeriad, nii ICT kui ka FTX, vastavad < 50 dB(A) nõudele. See aga ei kehti kõigi tootjate kohta, sest mõne analoogse seadme müratase ulatub väärtuseni 70 dB(A) ja üle selle.

Sellised nõuded töökeskkonna müranõuete osas on kehtestatud objektiivsetel põhjustel. Väsimus, ärrituvus, õnnetused ja stress on tagajärjed, mida saab otseselt seostada liigse müraga. Monotoonne ja madala sagedusega heli omab isegi mõõduka taseme korral ruumis olevatele inimestele negatiivset mõju.

Müratasemete näiteid:
  • 70 dB(A) – 1 meetri kaugusel oleva inimesega, kellel on väga hea kuulmine, saab valju häälega vaevu vestelda
  • 55 dB(A) – keskkond, mis on normaalse häälega rääkimisel vajalik vestlemiseks lähedal seisvate inimestega
  • 50 dB(A) – keskkond, mis on normaalse häälega rääkimisel vajalik vestlemiseks 5–10 m kaugusel seisvate inimestega


Müra piirnormid siseruumides*
Täpsema teabe saamiseks pöörduge Tööinspektsiooni poole.

Maksimaalne müratase: Allolev tabel näitab siseruumide lubatud mürataset. Maksimaalne müratase: määratud väärtused peavad olema tagatud kõikjal, kus inimesed sageli viibivad, v.a lähemal kui 1 m müraallikast. Siseruumidele seatud väärtused kehtivad 10 m2 ekvivalentsel neeldumispinnal. Üksikimpulsside korral on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase.

Ala tüüp Maksimaalne müratase LA (dB) 10 m2 ekvivalentsel neeldumispinnal
Päevahoiuasutused (üldruumid, rühmaruumid jm) 30 dB(A)
Ostukeskused 35 dB(A)
Söögiruumid 35 dB(A)
Kontorid 35 dB(A)
Töötajate alad, koridorid jne 35 dB(A)
Tualetid, laoruumid jne 40 dB(A)
Suurköögid, prügiruumid 50 dB(A)


* * Mürataseme näited põhinevad Rootsi Töökeskkonnaameti soovitustel vastavalt AFS 2005:16.

Väljatõmbekanalite puhastamine

Köögi ventilatsioonisüsteem on ette nähtud kuumuse, niiskuse, rasva ja köögiaurude eemaldamiseks ning värske õhuga varustamiseks.

Rasv (aurud) on restorani köögis vaenlane number üks. Rasv põleb kõrgel temperatuuril ja on kergesti süttiv ning võib põhjustada ulatuslikke, raskesti kustutatavaid tulekahjusid. Seetõttu tuleb restoranides ja suurköökides väljatõmbekanaleid regulaarselt puhastada.

Õhu väljatõmbekanalite puhastamise protsess sõltub süsteemist. Tavaliselt pritsitakse väljatõmbekanalit, ventilaatorit ja ventilatsiooniseadet kuuma vee ja rasvalahustiga, et eemaldada kergesti süttivad rasvaladestised.

Väljatõmbekanalite puhastusvälba määrab kindlaks kohalik omavalitsus ning tavaliselt juhindutakse asjakohastest suitsulõõride ja õhu väljatõmbekanalite tulekahjude ennetamise eeskirjadest.

Osoonist

Download information about ozone as pdf

Miks kasutada osooni suurköökides?

  • Osoon eemaldab tõhusalt rasva ja lõhnad
  • See töötleb kiirelt ja kulutõhusalt kogu väljatõmbekanali ulatuses
  • Kerge paigaldada ja kasutada

Osooni võib pidada keemilisteks käärideks, mis kiirelt ja tõhusalt “tükeldavad” pikki soovimatuid rasva- ja lõhnamolekule.


Ozone in Commercial Kitchens

Mis on osoon?

Osoon on tugev oksüdeeriv aine. Osoon on vees lahustuv ja sellel on võime hävitada mikroorganisme ning kõrvaldada rasva ja saasteaineid. Osoon reageerib teda ümbritsevate ainetega ja seda omadust me oma süsteemides kasutamegi.

Kui osooni molekul põrkab kokku teise aine, nagu nt lõhnamolekuliga, lagundab ta selle väiksemateks osadeks, mis tekitavad oluliselt vähem probleeme. Tavaliselt on pärast seda reaktsiooni kõrvalsaadusteks süsinikdioksiid, vesi ja rasva tuhk/tolm. Protsessi ajal kasutamata jäetud osoon muutub tavaliseks hapnikuks.

Osoonil on lisaks võime kõrvaldada mikroorganisme, nagu bakterid ja viirused. Osooni ja bakterite vaheline reaktsioon kahjustab bakterite rakustruktuuri ja põhjustab nende mikrobioloogilise aktiivsuse kao.

Ozone


Kuidas osooni toodetakse?

Osooni leidub looduslikul kujul meid ümbritsevas keskkonnas ja õhus. See tekib, kui kahte aatomit omav hapniku molekul allutatakse välgu või UV-kiirte energia toimele.

Neid protsesse imiteeritakse puhastussüsteemides hapnikku kasutades, lastes hapniku aatomitel läbida elektrivälja (koroonalahendus) või UV-valguse ja suunates osooni seejärel töötlemisalasse.

Osooni tootmismeetodid on tootjati erinevad. Lugege täpsemalt tehnoloogia kohta.




Osooni tootmine

Väikeseid osoonikoguseid on lihtne kiiresti toota. Ühest elektrisädemest õhus piisab. Tegelik väljakutse seisneb osooni ühtlases tootmises mitmete aastate vältel. Kui osoonielementi ümbritsev keskkond ei ole täiesti puhas, moodustuvad kiiresti saasteained, mis vähendavad osoonitoodangut. Kujutlege mootori seiskumist tahma kogunemise tõttu.

Õhupuhastussüsteemi valimisel on oluline teada, et osooni tootmiseks kasutatav meetod mängib lõpptulemuses aastate lõikes mõõdetuna tohutut rolli.


Ozone Production Tegurid, mis mõjutavad nii toodetud osooni kogust kui ka kontsentratsiooni:

  • osoonielemente läbiva hapniku kogus ja kontsentratsioon – mida rohkem, seda parem
  • rõhk – mida kõrgem, seda parem
  • temperatuur – mida madalam, seda parem
  • elektrivälja tehniline lahendus
  • – viis, kuidas on osoonielemendid omavahel ühendatud – paralleelne ühendusviis suurendab, järjestikune ühendusviis vähendab jõudlust.


Tegurid, mis mõjutavad seadmete eluiga:

  • osoonielemente läbiva hapniku puhtus
  • osoonielemente ümbritseva keskkonna lämmastikusisaldus
  • osooni tootmise keskkond ja selle puhtus
  • niiskus sissepuhkeõhus/hapnikus
  • osoonielementide ja juhtelektroonika jahutus
  • seadme õige materjalivalik.


Tööstusrakendused seavad osooni tootmise seadmetele ranged nõuded. Suur jõudlus, töökindlus ja ühtlane tootmiskogus on enesestmõistetavad eeltingimused. Meie eesmärkidest ning väljatõmbeõhu puhastamise valdkonna ees seisvatest objektiivsetest ja tehnilistest väljakutsetest lähtuvalt oleme valinud kasutamiseks suure jõudlusega osoonisüsteemid, mis on välja töötatud tööstusrakendustele väljatõmbeõhu vooluhulgaga 2,5 m3/h ja üle selle.

Read more about the 20 olulist küsimust, mida küsida.

Osooni toodetakse kõrgepinge elektrivälja läbivast hapnikust. Tõhus jahutus on seadmete tehnilise lahenduse võtmeparameeter.

Hapnikuallikas

Hapnikuallikal on väga oluline osa selles, kui “puhas” on toodetud osoon. Või pigem, kui vähe on gaasis soovimatuid kõrvalsaadusi.

Kui osooni tootmisel on hapnikuallikaks tavaline sissepuhkeõhk, sisaldab see umbes 78% lämmastikku ja veeauru.

Kui aga kasutatakse hapnikugeneraatorit, on hapnikuallikas 93% hapnikku, 7% lämmastikku ja see on täiesti kuiv. See minimeerib probleeme lämmastikhappega (tekib lämmastikoksiidist ning veeaurust) ja ammooniumnitraadiga.


Puhta hapnikuallika eeliseks on puhastusressursi (osooni koguse) maksimeerimine ja kahjulike kõrvalsaaduste koguse minimeerimine, mis kokkuvõttes suurendab oluliselt süsteemi tõhusust ja töökindlust.

Jahutus

Jahutus omab keskset tähtsust süsteemi jõudlusele, suurusele ja töökindlusele. Jahedam keskkond tagab suurema osoonitoodangu ja loob juhtelektroonika jaoks optimaalse töökeskkonna. Kahjuks tekib osooni tootmise protsessis paratamatult soojust. See soojus tuleb osoonitoodangu vähenemise või koguni seadmestiku ülekuumenemise vältimiseks eemale juhtida.


Vedelik on jahutuskeskkonnana märkimisväärselt tõhusam kui õhk. Võimalik on kasutada kaugjahutust, suletud jahutussüsteeme või lihtsalt kraanivett. Vedelikjahutuse eeliseks on, et see võimaldab osooni tootmisel saavutada maksimaalsed tootmiskogused ning lisaks on süsteem õhkjahutussüsteemidega võrreldes oluliselt töökindlam.